Eesti Rahva Muuseumi korrespondentide võrk asutati direktor Ferdinand Linnuse initsiatiivil 1931. a sügisel. Selleks ajaks oli alus pandud muuseumi rikkalikule esemekogule, ent andmed kogutu kohta olid napid, mis tingis vajaduse neid täiendavalt kirjeldada. Võrgu liikmeteks paluti hakata maaharitlaskonnal, põllumeestel, käsitöölistel jt, kes kauem mingis kohas elanud ja kohalikku vanemat olukorda tunnevad. Kirjasaatjate ülesanne seisnes väljasaadetud küsimuskavadele võimalikult täpses ja usaldusväärses vastamises, andmete kogumiseks paluti küsitleda mitmeid küla vanemaid elanikke ja vastustes soovitati kasutada kodumurret. Asutamisaasta lõpus oli kirjas 241 korrespondenti, nendest enam kui pooled õpetajad, väiksema osa moodustasid põllumehed, käsitöölised, ametnikud, õpilased jt.
Aja jooksul on välja kujunenud neli peamist kaastöö vormi:
- Kirjasaatjate töö seisneb peamiselt muuseumist saadetud küsimuslehtedele vastamises. Tänaseks on materjali kogutud ligi 300 küsimuslehele. Küsimustikke koostavad muuseumitöötajad ja etnograafiat õppivad üliõpilased, et saada värsket lisamaterjali käsilolevale uurimus- või seminaritööle.
- 1958. aastast hakati korraldama etnograafilise teatmematerjali kogumise võistlusi, mis on kogutavat teemaderingi avardanud. Lisandunud on näiteks töölisolme, merenduse, metsamajanduse, raudteeteenistuse käsitlused, elulood jm mälestused. Parimate võistlustööde autoreid premeeritakse rahaliselt või muuseumi väljaannetega. Võistlustest tehakse kokkuvõtteid kaastööliste päevadel.
- Koolide abi kasutatakse valdavalt etnograafiliste nähtuste paikkondliku leviku kindlaksmääramisel. Selleks koostatakse õpilastele lihtsamaid ankeedivormis küsimustikke. Eriti aktiivselt kasutati koolide abi 1960. aastatel, mil oldi ametis Balti ajaloolis-etnograafilise atlase ettevalmistamisega rahvarõivaste, maaharimise ja taluehituste teemadel.
- Lugude korjamine Rahvalood.ee veebilehe kaudu. Rahvalood said alguse muuseumide ühise kogumis- ja uurimisprojektiga, mis keskendus murrangulistele 1990ndatele. Praeguseks ootame sinna lugusid nii muuseumi võistlusteemadel kui ka operatiivsetel teemadel (lähiajal olid nendeks näiteks koroona lood või Ukraina).
Kirjasaatjate abil on sündinud ja kasvanud muuseumi suurim käsikirjaline kogu – korrespondentide vastuste arhiiv (KV), kus on enam kui 1600 köidet.
Pideva ja eriti sisuka kaastöö eest tunnustab muuseum kirjasaatjat teenelise või aukorrespondendi nimetusega. Esimesed aukorrespondendi nimed omistati 1935. a. kuuele kaastöölisele. Aukorrespondendi nimetuse on pälvinud 29 ja teenelise korrespondendi 70 muuseumi kirjasaatjat.
Lisaks teatmematerjali kogumisele on korrespondendid tõhusalt aidanud täiendada muuseumi eseme- ja fotokogu ning abistanud muuseumitöötajaid kogumismatkadel.
Korrespondentide võrgu juhendaja on Tiina Tael.
Tel. 7363 962
Tiina.tael@erm.ee