30 aastat tuletornide margisarja
oman Matkiewicz on lõpetanud Eesti Riikliku Kunstiinstituudi 1994. aastal raamatugraafiku erialal. Eesti Meremuuseumiga on ta seotud aastast 1987, töötades seal pikemat aega kunstnik-marinistina. Aastast 1995 on ta kujundanud tuletornide margisarja ja 30 aasta jooksul on tema käe all valminud Eesti 38 tuletorni ning üheksa ajaloolise laeva postmargi kavandit.
Siin räägib ta oma teekonnast ise.
Tuletorni margisari tuli ise minu juurde
See oli ettepanek, millest ei saanud loobuda! Loodan, et see töö jätkub… Esimesena ilmus Pakri tuletorni mark 1995. aastal. Eellugu oli aga järgmine. Tol ajal demonteeriti Paldiskis tuumareaktorit allveelaevnike õppekeskuses ja Eesti Postil tuli mõte, et hea oleks kuidagi see taasavatud linn esile tuua. Pakkusingi visandeid sadamast või tuletornist. Viimane näis atraktiivsem. 1994. aastal esitatud postmargi kavand sai kiita ja nii tehti mulle ettepanek valida veel mõni tuletorn järgmisele postmargile. Koostasin tabeli Eesti tuletornidest ja hakkasin nende ajalugu põhjalikumalt uurima. Üsna kiiresti jõudsin järeldusele, et postmargi ilmumisega võiks tähistada ühe või teise tuletorni juubelit. Kõik edaspidi ilmunud Eesti tuletorni margid ongi seotud nende ehitusaasta tähtpäevaga.
Tahtsin tuletornide omapära näidata
Juba esimese postmargi tegemise käigus joonistus iseenesest välja kogu kontseptsioon. Esimesest, Pakri tuletornist alates joonistan alati visandeid kohapeal. Tookord istusin rongile ja sõitsin Paldiskisse ning jalutasin tuletorni juurde. Majakavaht lubas sisse ja ka laternaruumi ronida. Seal joonistasin üles tuletorni laterna. See oli väga huvitav, sest tuletorni juurde kuulub tavaliselt ju terve linnak. Nii ehitati neid komplekse eelmisel ja üle-eelmisel sajandil: torn, elamu, saun, pesuköök, kelder, kaev, petrooleumiait. Linnaku plaani kasutasin hiljem Vaindloo tuletorni postmargi esimese päeva ümbrikul ehk FDC-l.
Tuletorn joonistatud, tekkis küsimus, millisel taustal kujundada margil torni. Loogiline tundus merekaart, aga sellel on väga täpne rannajoon ja akvatoorium ning maismaa näeb seal välja pigem tühermaana. Otsustasin andmeid kombineerida. Võtsin 1938. aasta Eesti maanteede atlase ja kandsin sealt külad, talud ning kohanimed tuletorni postmargi kaardile. 1994. aastal, kui Pakri tuletorni marki kujundasin (ilmus 1995), lootsin sellele, et Paldiski linn ei ole enam kinnises tsoonis ning sõjaeelsed külad ja talud taastuvad mingi aja jooksul.
Kui merekaart Eesti tuletornide markidel on ajalooline, siis tuletorni tulesektorid, lähiveed ja rannajoon on väga täpsed ja nüüdisaegsed. Konsulteerin alati Veeteede Ameti spetsialistidega sel teemal. Aja jooksul võib olukord vees tuletorni ümber muutuda, vahetakse tule iseloomu, rajatakse uued veeteed, mis siis ka vastavalt märgistatakse. Üks tore legend räägib, et paadimees olevat sõitnud koju, tuletorni margiga kirjaümbrik nalja (või häda) pärast näpus, ja selle järgi ta kohale jõudiski!
Margil on peal tuletorni täpsed koordinaadid, ehitusaeg ja margi ilmumisaasta. Margil kujutatud tuletorn fikseerib ehitise hetkeseisu. Sarjas on ka neid, mis enam ei valgusta tulega mereteid, aga on ehitisena siiski alles (nt Kunda, Laidunina, Käsmu, Kiipsaare tuletorn).
Mida rohkem tuletorne uurisin, seda enam tahtsin teistelegi nende omapära näidata. Esimese päeva ümbriku (FDC) tagaküljele olen kujundanud mõnel juhul tuletorni metamorfoosi, muutused ajas (nt Osmussaare või Suurupi liitsihi tuletorn). Postmargiga paralleelselt kujundan maksikaardi (see on kunstiliselt kujundatud postkaart koos ilmuva postmargiga, mis on eritempliga kustutatud ilmumispäeval), FDC-ümbriku ja eritempli, püüdes nendel edasi anda rohkem infot tuletornist või selle asukohast. Tööd alustan alati vastava tuletorni kronoloogiaga. Kõik tuletorni elemendid joonistan algselt käsitsi ja viin hiljem arvutis kokku.
Foto pealt ei ole ma ühtegi torni maha joonistanud. Algul olid mul mustvalged fotod, mis värvilisele margile palju juurde ei andnud. Lisaks oleksin foto pealt joonistades eksinud ja seega teisigi eksitanud. Sõitsin nimelt bussiga Jumindale, läksin rannametsa tuletorni otsima ja leidsingi … ainult, et aja jooksul oli torn pikemaks ehitatud ja üle värvitud! Rohkem pole ma üritanudki enam fotot aluseks võtta ja pealegi tuleb selliste sõitudega ette nii mõnigi elamuslik seiklus. Sorgu tuletorni joonistamiseks talvel ületasin jalgsi jäätunud mere, Vaindloo, Mohni, Keri, Hara, Osmussaare tuletorni joonistamiseks tuli ette võtta paadisõit.
Aja jooksul on ikka tekkinud uusi küsimusi. Kuidas näiteks kujutada margil tuletorne, mis töötavad paaris ehk liitsihttuletorne? Põhikontseptsioon on sama, ainult landscape-formaadi asemel kasutan nende puhul portreeformaati. Nii saab visuaalselt kohe aru, mis tüüpi tuletorniga tegemist on.
Tuletornid on pigem põnev harrastus kui töö
Leian iga aasta puhkuse ajal nädalakese oma järjekordse nn ekspeditsiooni jaoks. Hiljem jätkan kujundusega juba kodus töölaua taga, meenutades möödunud seiklust.
Teada on, et Kiipsaare tuletorn Saaremaal on Eesti oma Pisa torn, mis seisab viltu vees mõned meetrid rannikust. Kui tuli aeg see tuletorn postmargile jäädvustada, tekkis väike mure, kuidas viltune tuletorn sellele jääb. Olin väheke pabinas, sõitsin Saaremaale. Ja milline rõõm, kui avastasin, et Kiipsaare tuletorn seisis tol aastal viltu n-ö õige nurga all nii, et joonistades polnud kallet näha! Põhjus selles, et Kiipsaare raudbetoonist tuletorn on ehitatud betoneeritud kividest padjale (see meenutab tagurpidi pööratud seent). Kui tuletorn on maa peal, siis on ta sirge; kui meri vallutab osa rannast, siis jääb tuletorni kivialus merepõhja liiva peale. Ja nii juhtubki, et kui lained uhuvad liiva ühelt küljelt ära, siis torn vajub sinnapoole, kui aga teiselt küljelt, siis teisele poole. Selline jonnipunn siis!
On ka nukram lugu. Kunagi joonistasin postmargi jaoks Kunda puittuletorni. Käisin kohapeal joonistamas… Juba siis oli see tuletornide nimekirjast kustutatud, aga ajaloomälestistest mitte. Ilmus postmark, ent mõne aja pärast põles see mahajäetud puittuletorn kivivundamendini maha. Nii elabki Kunda tuletorn vaid postmargil edasi.
Tuletornide sari aga jätkub – juba praegu, mil ma seda lugu kirjutan, on mu töölaual järgmise aasta tuletorn postmargile.
* * * * *
Maailmas on ligi 15 000 tuletorni, Läänemere ümbruses 360 ja Eestis 55 tuletorni ning 237 tulepaaki. On ka neid tuletorne, mis ei ole enam kasutusel, küll aga pakuvad nad huvi arhitektuuriobjektina (Laidunina, Kiipsaare, Käsmu tuletorn).
IALA (Rahvusvaheline Meremärkide ja Tuletornide administratsioonide Liit, asutatud 1957) välja valitud 100 tuletorni-arhitektuurimälestise nimekirjas on kuus Eesti tuletorni: Kõpu, Ruhnu, Tahkuna, Keri, Pakri ja Suurupi. Kõpu tuletorn on maailma kolme vanima seni järjekestvalt toimiva navigatsioonimärgi hulgas.
Muinsuskaitse all ehitismälestisena on 16 tuletornikompleksi: Kõpu, Suurupi ülemine ja alumine, Keri, Tallinna ülemine ja alumine, Vilsandi, Mohni, Vormsi, Ristna, Tahkuna, Ruhnu, Pakri, Käsmu, Laidunina tuletorn ja Kunda tuletorni varemed.
Külastajatele on avatud 13 tuletorni: Pakri, Kõpu, Ristna, Tahkuna, Vormsi (Saxby), Narva-Jõesuu, Sõrve, Ruhnu, Kihnu, Osmussaare, Naissaare, Vilsandi ja Tallinna sihi ülemine tuletorn.
Eesti margid on populaarsed mujalgi – nende tellijaid on ligemale 40 riigist. Aastakomplekti tellijaid on saja ringis. Eesti tuletornide marke näeb ka rahvusvahelistel filateelianäitustel.
* * * * *
Näitus on kokku pandud ERMi ja Roman Matkiewiczi materjalide, Eesti Posti, Eesti filateelia, Eesti tuletornide ja Transpordiameti veebilehe põhjal.
Tuletorni kohta saate lugeda, kui klõpsate infonuppu tööriistareal.
Head vaatamist!
* * * * *
Näituse toimkond: Eve Aab, Roman Matkiewicz, Reigo Lokk, Merike Tamm
Fototööd: Arp Karm
Toimetaja: Karin Kastehein
Tuletornide joonistaja Roman Matkiewicz (taustal Eesti Meremuuseumi Paksu Margareeta kunagine ekspositsioon)
„Mulle meeldib vabal ajal tuletorne joonistada,“ ütleb Roman Matkiewicz, Eesti Meremuuseumi kunstnik-marinist. Ja seda on ta teinud juba 25 aastat.
25 aastat – tegemist on pikima järjepidevalt ilmuva margisarjaga. Kokku on ilmunud 32 marki.
Roman Matkiewiczi erakogu
Pakri tuletorni margikavand (valmis 1994, ilmus 1995). Tol ajal tehti eraldi kavandid: mustaga kontuurid ja värvilisega detailid. Parempoolne on lõplik lahendus.
Roman Matkiewiczi erakogu
Roman Matkiewiczi erakogu
Pakri tuletorn – kaheksatahuline soklikorrusega punane torn – on Eesti kõrgeim (52,3 m) ja see on ehitatud kivist 1889. aastal. Tule kõrgus merepinnast on 73 m, alumine läbimõõt 7,4 m, metallist laterna läbimõõt 4,5 m. Vanast tuletornist jäeti lammutamisel alles esimene korrus. Varem oli kellatornis umber 50 kg raskune udukell.
Eesti Postmargi emissioonikomisjonile esitatud Pakri tuletorni esialgne ideekavand (vasakul). Paremal viimistletud kavand, mis trükki läks.
Roman Matkiewiczi erakogu (vasakul), ERMi kogu (paremal)
Pakri tuletorn asub Soome lahes Pakri poolsaare tipus 1 meremiili (1 meremiil = 1,852 km) kaugusel Paldiski linnast. Tuletorni koordinaadid: 59ᵒ23ʾ N 24ᵒ02ʾ E.
Ehitis on arhitektuurimälestis.
ERMi kogu
Vaindloo saar (Stenskär) on Eesti põhjapoolseim saar Soome lahes.
1871. aastal püstitati Vaindloole meie randade madalaim (17 m) malmtuletorn. Valge ümar torn asub saare kõrgeimal kohal. Varasemalt oli tuletorni juures udukell, signaalijaam ja morselatern. Valge tuli paistab 13 meremiili kaugusele.
ERMi kogu
Roman Matkiewiczi erakogu
Tänapäeval asub tuletorni juures mast, helisignaalaparatuur ja päikesepatareidel töötav automaat. Tuletorni koordinaadid: 59ᵒ49ʾ N 26ᵒ22ʾ E.
ERMi kogu
Ruhnu 39,5 m kõrgune majakas ehitati 1877. aastal varasema puitmajaka asemele Prantsusmaal Le Havre`s valmistatud detailidest. Tegemist on tolleaegse ühe odavama mudeliga. Läänemere piirkonnas on see ainus säilinud seda tüüpi majakas.
Esimese maailmasõja ajal lasti tuletorni latern lõhkelaenguga õhku, 1937. aastal taastati tornitipp aga peaaegu endisel kujul. Paigaldati uus sisseseade, laternaaluses ruumis on esialgne mehhanism tänaseni töökorras.
ERMi kogu
Ruhnu majakas kujutab endast nelja välimise toega terassilindrit, mille sees on keerdtrepp. Punaseks värvitud majakas Haubjerre mäel asub saare idaosas koordinaatidega 57ᵒ48ʾ N 23ᵒ16ʾ E. Tuli on nähtav raadiuses 20 meremiili.
Ehitis on arhitektuurimälestis.
ERMi kogu
Kunda tuletorni eelkäijaks oli Kunda jõe kaldale ehitatud tulepaak, mis hõlbustas lahte sissesõitu. 1859. aastal püstitati jõe kaldale puitsihimärgid. 1896. aastal ehitati Kunda sadamasse puittuletorn, mille iga polnud küll kuigi pikk.
ERMi kogu
1909. aastal ehitati uus tuletorn, mis oli peaaegu endise kujuga. Alumine korrus oli laotud tahutud paekividest, laudvooder ja rõdu ülemine puitosa oli värvitud valgeks. Kõrgus merepinnast 18,6 m, maapinnast 17 m. Torn valgustas valge, punase ja rohelise tulega, valge tuli paistis 13 miili, punane ja roheline 10 miili kaugusele. Valge tuli juhtis teed lahte ja sadamasse. Tuletorni koordinaadid: 59°31,1’N 26°32,7′ E.
ERMi kogu
Foto: Eesti Meremuuseum
Saksa rinnekunstnik H. Raebirger. Repro Mati Õuna erakogust
Vilsandi tuletorn ehitati 1809. aastal. 1817. aastal võeti seal kasutusele ringleva ekraaniga plinktuled, mis pandi tööle kellamehhanismi ja rippuvate pommide abil. 1860. aastal võeti kasutusele Fresneli dioptriliste klaasprismadega varustatud valgusti. Tuletorni koordinaadid: 58ᵒ22ʾ N 21ᵒ48ʾ E.
ERMi kogu
Margikavandi tegemisel kasutas Roman Matkiewicz saare kuju joonistamisel ennesõjaaegset ja 1980. aastate Eesti merekaarte.
Ehitis on muinsuskaitse all.
ERMi kogu
Hiiumaal Kõpu poolsaarel asub kaks tähtsat tuletorni. Poolsaare läänetippu rajati 1874. aastal Ristna tuletorn, mis koosneb kahest kontsentrilisest raudsilindrist, mille vahel on keerdtrepp. 1920. aastal kaeti torn kuni teenindusruumini betooniga, mistõttu nimetatakse seda ka raudbetoontorniks. Tuletorn on 29,5 m kõrge, koordinaadid: 58ᵒ56,40ʾ N 22ᵒ03,31ʾ E.
ERMi kogu
Ristnast ligi 9 km ida poole asub Eesti vanim ja kuulsam Kõpu tuletorn. Selle ajalugu ulatub aastasse 1500, kui Tallinna raad sai Saare-Lääne piiskopilt loa tuletorni rajamiseks Kõpu poolsaare kõrgeimale kohale (68 m üle merepinna). Tuletorn valmis 1531. aastal.
Kaitseks vallutuste eest ehitati alguses tugev kivisammas. Nii ongi Kõpu tuletornil võimsad kontraforsid – kaldtugiseinad, mis hoiavad kivikolossi koos.
Roman Matkiewiczi erakogu
Algselt Kõpu tuletorni sees ruume ei olnud, vahid käisid üleval mööda välitreppi ja põletasid üleval lõket nii, et tuld ja suitsu oli kaugele merele näha. Alles 19. sajandil raiuti kivi sisse käigud ja ehitati kaks korrust abiruume. Selline on Kõpu tuletorn ka praegu.
Roman Matkiewiczi erakogu
Kõpu tuletorn ehitati 67 meetri kõrgusele üle merepinna Hiiumaa kõrgemasse punkti. Tuletorni kõrgus maapinnast on 36 meetrit ja tuli on merepinnast 102,6 meetri kõrgusel. Tuletornil on rõdu ja punase laternaruumiga valged neljatahulised tugipiilarid. Tulesektor on üleni valge ja nähtavus on 26 meremiili. Tuletorni koordinaadid: 58ᵒ54,96ʾ N 22ᵒ11,98ʾ E.
ERMi kogu
Maksikaardid on kunstiliselt kujundatud postkaardid koos postmargiga. Peale kleebitud postmark kustutatakse ilmumispäeval. Hilisemal postitamisel on vaja juurde kleepida uus postmark.
Kõpu tuletorn on maailma kolme vanima seni järjekestvalt toimiva navigatsioonimärgi hulgas. Ehitis on arhitektuurimälestis.
Roman Matkiewiczi erakogu
Ehitis on muinsuskaitse all.
Roman Matkiewiczi erakogu
Mohni esimene tuletorn oli puust ja ehitati saarele 1806. aastal. Seda rekonstrueeriti põhjalikult 1871. aastal, mil lisati kaks korrust ning muudeti valgussüsteemi.
1996. aastast toodavad tuletorni tarbeks elektrit päikesepaneelid ja tuulegeneraator.
ERMi kogu
Mohni tuletorn asub merepinnast 33 m kõrgusel ja on 27,4 m kõrge, tule nähtavus on 10 meremiili kaugusele igas suunas (tule sektorit ei ole piiratud). Tuletorni koordinaadid: 59ᵒ41,04ʾ N 25ᵒ47,73ʾ E.
ERMi kogu
Tuletorn ehitati aja jooksul kõrgemaks ja muudeti laternaruumi kuju. Mohni tuletorn on muinsuskaitse all.
Roman Matkiewiczi erakogu
Laidunina tuletorn ehitati 1907. aastal Saaremaa idakaldale, et tagada ohutum laevaliikluseks Riia lahel. Tuletornina kasutati seda 1924. aastani. Punase tellistorni kõrgus jalamist on 24 m, merepinnast 27 m.
Tuletorni koordinaadid: 58ᵒ22,77ʾ N 23ᵒ05,29ʾ E.
ERMi kogu
Hiljem kasutati torni navigeerimisel päevamärgina kuni 2004. aastani.
ERMi kogu
Roman Matkiewiczi erakogu
Tuletorn on muinsuskaitse all.
Roman Matkiewiczi erakogu
Keri esimene puidust tuletorn alustas saarel tööd 1719. aastal. 1803. aastal ehitati tänini säilinud kivialus ja tuleruumiga puittorn.
1858. aastal puittorn lammutati ja asendati uue metallist tuletorni ning dioptrilise valgustusaparaadiga. See on laternaruumi ja rõduga punane silindriline metalltorn kivist silindrilisel alusel, nn karahvinil.
ERMi kogu
Tänapäeval kindlustab tuletorni plinkimise päikesepatareidest saadav energia, tule tööd juhib arvuti.
Tuletorni tipus põleb aastaringselt pimedal ajal valge tuli, mis paistab igas suunas. Tule nähtavus on 11 meremiili.
ERMi kogu
Roman Matkiewiczi erakogu
Keri tuletorn on merepinnast umbes 31 meetri kõrgusel, tuletorn ise on 28 meetri kõrgune. Tuletorni koordinaadid: 59ᵒ41,92ʾ N 25ᵒ01,36ʾ E.
Ehitis on arhitektuurimälestis.
ERMi kogu
Sorgu tuletorn paikneb samanimelisel saarel Liivi lahes Pärnust 28 km edelas, Manilaiust 5 km kagus. Esimene valgustamata puitmärk, mis moodustas nelinurkse torni, püstitati saare lõunatippu 1864. aastal, tähistamaks sissesõitu Pärnu lahte. 1903. aastal ehitati Sorgu saare põhjarannale uus punasest tellisest 22 m kõrgune torn, vahimaja ja kütuseait.
ERMi kogu
Sorgu tuletorn valmis 1904. aastal ja alustas kohe tööd, heites valgust punase püsiva tulega. Tule kõrgus jalamilt 16,1, merepinnast 19,2 meetrit. 1927. aastal tehti tuletornis kapitaalremont, mille tulemusena kasvas tule nähtavus 10 miilini. Tänapäeval kujutab Sorgu tuletorn endast laternaruumi ja rõduga punast tellistorni. Valge tule nähtavus 7 miili, punasel 3 miili.
ERMi kogu
Sorgu maksikaardil on algse ja hilisema tuletorni visuaal.
Tuletorni koordinaadid: 58ᵒ10,72ʾ N 24ᵒ11,98ʾ E.
ERMi kogu
Vormsi saare Norbby tuletornid määravad Eesti randade pikima liitsihi, mis ulatub Osmussaare ja Põõsapea vahelisest väinast Ramsi sihituledeni Voosi kurgus, kokku ligi 11,5 miili. Esimese maailmasõja ajal ehitatud puitsõrestiktornid asendati 1935. aastal silindriliste raudbetoontornidega. Ülemine torn on 32 meetrit kõrge, 8-tahulisel soklikorrusel on 3-meetrise läbimõõduga ümmargune rõduga osa ja sellel 2-meetrise läbimõõduga tuleruum.
ERMi kogu
Alumine torn, mis on 24 meetrit kõrge, asub ülemisest 952 m kaugusel Vormsi kirderannikul. 8-tahulisel soklikorrusel on 2-meetrise läbimõõduga ümmargune rõdu ja tuleruumiga osa. Tornid on valged, ülemisel tornil on pealmine kolmandik punane. Alumisel tornil on lühiplinktuled, ülemisel aga varjutavad tuled. Liitsihi suunas valgustavate valgete tulede nähtavus on 12 miili.
ERMi kogu
Matkiewiczile oli Vormsi saare Norrby tuletornid esimene kogemus kujundada paaris tuletorne, mis moodustavad sihi. Kavandil on näha algsed puutuletornid ja hilisemad raudbetooni valatud, mis on säilinud tänaseni. Kaardi tagaküljel on Vormsi saare kaart tuletornide asukohaga. Margile jäi asukoht kadreerituna: väiksed detailid ja siht, mis viib sadamasse suurelt laevateelt. Esimese päeva ümbrikul on näidatud Vormsi saare koht Eestimaa kaardil.
Norbby alumise tuletorni koorinaadid on 59ᵒ01,20ʾ N 23ᵒ21,07ʾ E, ülemisel: 59ᵒ00,70ʾ N 23ᵒ20,85ʾ E.
ERMi kogu
Tallinna tuletornid moodustavad sihi kõigi Tallinna lahte põhja poolt ümbritsevate madalike vahel, suunates ohutut sissesõitu Tallinna reidile ja sadamasse. Alumine sihttuletorn on punase koonilise torniga kivihoone, mis on ehitatud 1806. aastal ning saanud praeguse kuju 1839. Jalamilt on see 18 ja merepinnast 48 meetrit kõrge. See paikneb vahetult Lasnamäe panga serval, valgustab ööpäevaringselt ning tule nähtavus on 19 meremiili.
ERMi kogu
Ülemine ehk lõunapoolne sihttuletorn on laternaruumi ja rõduga kivitorn, mis on ehitatud 1835. aastal ning saanud praeguse kuju 1896. aastal. Alt valge, ülalt must tuletorn asub Lasnamäel ning on jalamilt 40 ja merepinnast 80 meetrit. See valgustab samuti ööpäevaringselt ja tule nähtavus on 23 meremiili.
ERMi kogu
„Tallinna tuletornidega ei olnud nii keeruline kui Sorguga. Istusin tramm nr 1 peale, sõitsin Kadriorgu, ronisin mäkke ning terve päev käisin tuletornide ümber,“ kirjeldab Roman Matkiewicz.
Roman Matkiewiczi erakogu
Tallinna alumine tuletorn asub 1,1 km kaugusel linna ülemisest tuletornist põhjas. Lähedal on Kadrioru park ja KUMU. Tuletorni aadress on Valge 3, selle kõrval asub Veeteede Amet. Tallinna alumise tuletorni koorinaadid on 59ᵒ26,23ʾ N 24ᵒ47,92ʾ E, ülemisel 59ᵒ25,67ʾ N 24ᵒ48,34ʾ E.
Tallinna tuletornid on muinsuskaitse all.
ERMi kogu
Juminda on Põhja-Eesti suurim poolsaar. Hara lahte ja Loksa sadamasse sissesõidu kindlustamiseks paigutati 1931. aastal poolsaare tipus asuva piirivalvekordoni vaateplatvormi nurgale automaatplinktuli. 1937. aastal püstitati selle asemele 24 meetri kõrgune tuletorn. 1981. aastal viidi tuletorn autonoomsele režiimile ja tule nähtavuskaugust suurendati 15 miilini.
ERMi kogu
2006. aastal paigaldati kõrguse suurendamiseks Juminda tuletornile 8 metalltorust ülaosa. Nüüd on torni kõrgus 32 meetrit ja tule kõrgus merepinnast 40 meetrit. Juminda tuletorn on laternaruumi ning kahe rõduga silindrikujuline metall- ja betoontorn, ülalt punane, keskelt must, alt valge.
Ümbriku pöördel on näha tuletorni ehitusetappe.
ERMi kogu
Maksikaardi pöördel on Juminda esimene meremärk piirivalvekordoni juures. Juminda tuletorni koordinaadid: 59ᵒ38,80ʾ N 25ᵒ30,62ʾ E.
Roman Matkiewiczi erakogu
1938. aasta sügisel ehitati Mehikoormasse Peipsi järve rannamaade suurim ja kõrgeim laternaruumi ja rõduga silindrikujuline raudbetoonist tuletorn (läbimõõt 3 m, kõrgus jalamist 15 m). Tuletorni tuli on valge ja põleb pimedal ajal aprillist novembrini, nähtavuskaugus on 10 miili.
ERMi kogu
Mehikoorma tuletorn kindlustab ohutu laevaliikluse Peipsi ja Lämmijärve vahel. Mehikoorma on Peipsi rannamaade vanimaid asulaid, esimest korda on seda mainitud 1242. aastal seoses ordurüütlite ja Vene vägede kuulsa jäälahinguga.
ERMi kogu
Maksikaardil näeb Mehikoorma tuletorni valmimise etappe. Selle kõrval oli piirivalvekordon.
Mehikoorma tuletorni koordinaadid: 58ᵒ14,00ʾ N 27ᵒ28,59ʾ E.
Roman Matkiewiczi erakogu
Hara ehk Papilahe (end Paponviik) lääneranniku lähedal paikneb väike Hara saar. 1909. aastal ehitati selle kõrgeimale kohale (12 m merepinnast) 15,2 meetri kõrgune raudsõrestiktuletorn. Tol ajal asus seal 350 töötajaga kilusoolamistööstus: 1870. aastal soolati Eestis esmakordselt kilu plekktoosidesse Revelski kilki tootenime all. Haral valminud Tallinna kilud veeti Loksa sadama kaudu meritsi Peterburi.
ERMi kogu
Algselt oli Hara saare tuletorni tule nähtavus 10 meremiili. 1954. aastal tehti seal aga suured muudatused, sest meremärk pidi olema seotud uue sõjalise sadamaga. Ehitise kõrgust kasvatati 23,7 meetrini punase tule nähtavusega 7 meremiili. Aja jooksul tuletorni tähtsus vähenes, 1980. aastate lõpul Hara tuletorni tuleseadmed demonteeriti ja see muutus päevamärgiks.
ERMi kogu
Maksikaardil näeb tuletorni muutust aja jooksul: torni kõrgendati ja laternaruum viidi ülespoole. Kaardi teisel küljel on Hara saare ja tuletorni asukoht sõjaeelsel Eesti merekaardil.
Tuletorni praegune kõrgus on 24 meetrit ja ta kujutab endast punase koonilise katusega silindrit metallsõrestiktornil. Päevamärgi koordinaadid: 59ᵒ35,07ʾ N 25ᵒ37,51ʾ E.
Roman Matkiewiczi erakogu
1760. aastal ehitati Vene kontradmirali Semjon Mordvinovi algatusel Suurupi poolsaarele 20 meetri kõrgune ülemine tuletorn. Pärast ümberehitust valmis kiviosa peale klaasitud laternaruum. Tule kõrgus merepinnast oli ligi 41 ja torni jalamilt 16 meetrit. Sellisena püsis torn 1944. aastani.
1859. aastal ehitati 1,2 miili kaugusele ülemisest tuletornist teine, alumine sihttuletorn, tüvipüramiidikujuline kolmekorruseline puidust torn, millel oli viilkatus. Tule kõrguseks merepinnast mõõdeti 15 ja torni jalamilt 11 meetrit.
ERMi kogu
1944. aastal panid taganevad Saksa väed Suurupi kivituletorn põlema. Mõne aja pärast see aga rekonstrueeriti: puitvahelaed asendati terastaladele toetuvate raudbetoonvahelagedega, sisse ehitati metalltrepid ning uueks valguseandjaks sai vahepealse gaasi asemel elekter. Hiljem ehitati kivitornile väiksema läbimõõduga silindriline korrus, laternaruum tõsteti katusele. Tule kõrguseks sai 22 meetrit ja merepinnast on see 66 meetrit, sest torn ise asub 44 meetrisel pangal.
1971. aastal viidi ka alumise tuletorni valgustusseadmed üle elektrile.
Ümbriku pöördel on näha Suurupi tuletornide areng 1760–2010.
ERMi kogu
Roman Matkiewiczi erakogu
Suurupi poolsaarel asuvad sihttuletornid tähistavad Tallinna lahe läänepoolsest otsast väljuvat 10-meetrise veesügavusega laevateelõiku. Alumine tuletorn on valge neljatahuline tüvipüramiidikujuline puittorn, ülemine aga rõdu ja musta laternaruumiga valge silindriline kivitorn.
Suurupi alumise tuletorni koordinaadid on 59ᵒ28,30ʾ N 24ᵒ24,99ʾ E, ülemisel 59ᵒ27,81ʾ N 24ᵒ22,82ʾ E.
Suurupi tuletornid on arhitektuurimälestised.
Roman Matkiewiczi erakogu
Lääne-Virumaal Vergi poolsaare idaosas asuvat samanimelist küla mainiti esmakordselt 1539. aastal, sadamakohana on aga teateid 1582. aastast. 1924. aastal rajati Vergi sadama juurde suurele rannarahnule püramiidjas automaatvalgustiga sõrestikukujuline raudplekiga kaetud tulepaak. Analoogsed paagid asetati veel mitmele Eesti saarele, näiteks Pranglile ja Muhumaale.
ERMi kogu
Läbiroostetanud tulepaak asendati 1936. aastal 10 meetrit kõrge raudbetoonist tuletorniga. Teise maailmasõja ajal Vergi tuletorn ei töötanud, aga 1945. aastal hakkas jälle plinkima.
ERMi kogu
Vergi tuletorn on laternaruumi ja rõduga valge betoontorn, jalamilt 10 meetrit kõrge, tule kõrgus merepinnast 11 meetrit ning nähtavus 9 miili.
Tuletorni koordinaadid: 59ᵒ36,09ʾ N 26ᵒ06,05ʾ E.
Roman Matkiewiczi erakogu
Eesti põhjarannikul Käsmu lahe (end Kasperwieck) rannikul asuv tuletorn on üks vähestest säilinud puittuletornidest. 1892. aastal alustas Käsmu tuletorn tööd. See oli 6 meetri kõrgune ja valgeks värvitud seintega puumajakese moodi ehitis. Tule kõrgus merepinnast oli 8,2 meetrit ja nähtavus 6 miili. 1900. aastal hakkas Käsmu tuletornil tööle vilkuv tuli.
ERMi kogu
1923. aastal püstitati tuletorni taha signaalmast tormihoiatuse edastamiseks merel olevatele laevadele. See andis rohelise, valge ja punase tulega võimaluse ohutuks sissesõiduks Käsmu lahte, mida peeti sajandeid Tallinna–Narva laevateel parimaks varjusadamaks.
Tuletorni koordinaadid: 59ᵒ36,28ʾ N 25ᵒ55,40ʾ E.
ERMi kogu
Käsmu tuletorni algne ilme on tänaseni säilinud vaatamata korduvale varinguohule mere pealetungi tõttu. 1993. aastal lõpetati Käsmu tuletornis valguse näitamine ning meremärk jäi arvele päevamärgina 2004. aastani, mil see tühistati navigatsioonimärkide andmekogust. Kuigi Käsmu tuletorni merekaardilt ei leia, on see kultuurimälestisena riikliku kaitse all olev unikaalne ehitis alles.
Roman Matkiewiczi erakogu
Pildil kunstnik Käsmu tuletornist visandit tegemas 2011. aastal.
Foto: Anton Osul
Kiipsaare tuletorn ehitati 1933. aastal ja see on 25-meetrine raudbetoonist mustavalge-vöödiliseks värvitud ehitis musta laternaruumiga. Ringsektoriga atsetüleenlaterna tule kõrgus merepinnast oli 27 meetrit, nähtavuskaugus 12 miili. Viis aastat hiljem ehitati tuletorni juurde kivist elamu ja aasta pärast seda ka saun. Aja jooksul muutus Kiipsaare tuletorni tule iseloom, 1988–1992 töötas see radioaktiivsete isotoopide generaatori toitel.
ERMi kogu
Kui 1988. aastal oli veepiir veel 11 meetri kaugusel tuletornist, siis 1990. aastate alguseks oli meri juba tuletornini jõudnud ja see hakkas viltu vajuma. Seetõttu eemaldati 1992. aastal generaator ja Kiipsaare tuletorn jäi arvele päevamärgina kuni 2009. aastani.
ERMi kogu
Tuletorni koordinaadid: 58ᵒ29,75ʾ N 21ᵒ50,46ʾ E.
Roman Matkiewiczi erakogu
Sõru (Sõrro) sihi tuletornid asuvad Hiiumaa edelarannikul teineteisest 487 meetri kaugusel. Sõru meremärkide ajalugu algab ajast umbes 100 aastat tagasi, kui Eestis ehitati hulgaliselt puidust tuletorne ja päevamärke, sh esimesed ajutised sihttuled Väinamerest Sõru sadamani laevatee tähistamiseks. Pärast Esimest maailmasõda hakati Eestis taastama sõjas kannatanud tuletorne ning 1934. aastal valmiski kaks uut Sõru tuletorni.
ERMi kogu
Tuletornide valmimisel oli tule nähtavus alumisel tuletornil 12, ülemisel 10 miili. 1950. aastal värviti mõlemad Sõru tuletornid alt valgeks ja ülevalt punaseks. Tänaseks on mõlema sihttuletorni valgustid moderniseeritud.
ERMi kogu
Sõru liitsihi tuletornid ehitas 1934. aastal Eesti Veeteede Amet.
Ülemise tuletorni koorinaadid on 58ᵒ42,24ʾ N 22ᵒ29,15ʾ E, alumisel 58ᵒ42,06ʾ N 22ᵒ29,53ʾ E.
Roman Matkiewiczi erakogu
Tahkuna tuletorn asub Hiiumaa põhjapoolsel samanimelisel poolsaarel. Tuletorn ehitati 1875. aastal ja selle ülesandeks oli hoiatada Soome lahest Läänemerre sõitvaid laevu läänes oleva Hiiumadala ja Muhu väina sissesõidul idas ohtlike karide eest. 43 meetri kõrgune Tahkuna tuletorn on valge kehandi ja punase kupliga. See on Eesti kõrgeim malmtuletorn, mille läbimõõt jalamil on 8,95 ja tipus 4 meetrit.
ERMi kogu
Roman Matkiewiczi erakogu
1879. aastaks valmis seoses üleminekuga petrooleumvalgusele tuletorni juurde kivist kütuseait ja päästejaam, mis töötas Esimese maailmasõjani. Teise maailmasõja ajal toimusid ägedad lahingud Tahkuna tuletorni juures ja selle valgustusseadmed said kõvasti kannatada.
1951. aastaks taastati tuletorn ja see sai uued seadmed.
ERMi kogu
1961. aastal paigaldati Tahkuna tuletorni ühena esimestest Läänemere majakatest automaatne autonoomne diisel-elektrigeneraator. Praegu on Tahkuna tuletorni tulenähtavus 12 miili. Tuletorni koordinaadid: 59ᵒ05,48ʾ N 22ᵒ35,17ʾ E.
Ehitis on arhitektuurimälestis.
Tuletorni lähedal asub mälestusmärk Estonia katastroofis hukkunutele.
ERMi kogu
Virtsu tuletorn asub Eesti läänerannikul Suure väina laevatee ääres 1 km sadamast kirde pool, tehes Viire kurgu laevatee läbimise ohutumaks. 1863.aastal algas Virtsu tuletorni planeerimine ja ehitamine ning 1866. aastal hakkas tööle esimene Virtsu tuletorn. See oli punast värvi rohelise kupliga malmtuletorn, 28 meetrit kõrge, tule nähtavuskaugusega 11 miili, mida suurendati 1914. aastaks 16 miilini. 1917. aastal lasid taganevad Vene väed Virtsu tuletorni õhku. See oli ainuke Eesti randade malmtuletorn, mis hävis Esimeses maailmasõjas.
ERMi kogu
1924.aastal ehitati Virtsu hävinud tuletorni asemele uus raudbetoonist silindrikujuline torn kõrgusega 19 ja läbimõõduga 2,5 meetrit. Selle ülemine pool oli punane, alumine valge. 1944. aastal hävitasid selle taganevad Saksa väed. 1951. aastal ehitati Virtsu uus, juba neljas tuletorn, neljatahuline tüvipüramiidikujuline betoonist 18 meetri kõrgune ehitis samades värvides. Valgust näitas atsetüleenilatern nähtavusega 12 miili.
ERMi kogu
Roman Matkiewiczi erakogu
Tänapäeval on tuletornis uued valgusseadmed ja firma Sabik latern NL-300.
Tuletorni koordinaadid: 58°34,03ʹ N 23°30,10ʹ E.
Roman Matkiewiczi erakogu
Orjaku liitsihi tuletornid asuvad Hiiumaa lõunarannikul Jausa lahe ääres ja märgistavad ohutut laevateed Orjaku sadamasse. Monteeritud raudbetoonrõngastest tuletornid ehitati Orjakule 1962. aastal ja need meenutasid oma kujult sõjaeelsete tüüpprojektide järgi ehitatud tuletorne. Valget värvi meremärkidel on esiküljel must püsttriip. Alumine tuletorn on 10 meetrit kõrge, tule kõrgus merepinnast on 13 meetrit. Ülemine tuletorn asub alumisest 536 meetri kaugusel, on 16 m kõrge ja tule kõrgus merepinnast on 23 meetrit.
ERMi kogu
Ülemises tuletornis on ringsektoriga latern. Tuletornide laternad töötasid algselt atsetüleeni toitel, hiljem ühendati aga üldisesse vooluvõrku ning 2010. aastaks vahetati valgustid välja nüüdisaegsemate vastu. Meremärgid on klassifitseeritud tulepaakideks. Tänaseks on Orjakust saanud turismisadam, mis võib vastu võtta kuni 3,5-meetrise süvisega meresõidualuseid. Sadamast 1 km kaugusel on loodusrada ja vaatlustorn.
ERMi kogu
Orjaku liitsihi tuletornid aastast 1962.
Orjaku ülemise tuletorni koordinaadid on 58ᵒ47,70 N 22ᵒ46,30ʾ E, alumisel 58ᵒ47,41ʾ N 22ᵒ46,27ʾ E.
Roman Matkiewiczi erakogu
Manilaiu tuletorn asub Kihnu väinas Manilaiu saare edelatipul Papina neemel ja aitab väina madalates vetes kohalikku laevaliiklust ohutumaks muuta. 1933. aastal ehitatud raudbetoonist tuletorn on 8 meetrit kõrge ja selle arhitektiks oli tuntud navigatsioonimärkide projekteerija Armas Luige. Rauast laternaruumi paigaldati algselt automaatne atsetüleenilatern, 1990. aastate algul töötas tuletorn elektrivõrgu toitel, hiljem pandi sinna automaatsed päikeseenergial töötavad seadmed.
ERMi kogu
1990. aastatel klassifitseeriti tuletorn tulepaagiks, aga termini muutmisega ei vähenenud selle meremärgi tähtsus. 2015. aasta renoveerimistööde käigus tõsteti tulepaak algsest asukohast ligi 20 meetrit eemale, sest muidu oleks merelained selle hävitanud. See oli Veeteede Ameti jaoks esimene kord, kui uuele asukohale ei püstitatud uut navigatsioonimärki, vaid tõsteti olemasolev ringi.
ERMi kogu
Mainilaiu tuletorn on muutumatu aastast 1933. Aastal 2015 nihutati see rannajoonest veidi kõrgemale. Tuletorni koordinaadid: 58ᵒ12,20ʾ N 24ᵒ6,02ʾ E.
ERMi kogu
Osmussaare tuletorn asub samanimelise saare loodetipus paeklindi serval ning tähistab Eesti looderanniku kaugele etteulatuvat saart Soome lahe tähtsa laevatee ääres. Esimene kivist tulepaak ehitati Osmussaarele 1765. aastal, 1850. aastal püstitatud kivist tuletorn hävis Teises maailmasõjas. 1954. aastal ehitati sõjajärgse ajutise puitmärgi asemele uus, monoliitsest raudbetoonist 35,40 meetri kõrgune 170-astmelise keerdtrepiga mustavalge-triibuline torn.
ERMi kogu
Osmussaare tuletorn on traditsiooniline: üleval on vahiruum, laternaruum ja rõdu. Tuletorni ehitamisel kasutati betooni valamisel esmakordselt Nõukogude Liidus liugraketist, mis levis hiljem laialt riigi tuletorniehituses. 1998. aastal tehti tuletornis põhjalik remont ja vahetati välja laternaruum.
ERMi kogu
Osmussaare tuletorni koordinaadid: 58ᵒ18,22ʾ N 23ᵒ21,67ʾ E.
2020. aastal möödub 255 aastat esimese siinse meremärgi ehitamisest.
ERMi kogu
Kihnu tuletorn asub saare lõunatipus Pitkänä neemel. 28 m kõrgune valge koonilise kujuga ja rohelist värvi laternaruumi kupliga malmtuletorn valmis 1864. aastal ja hakkas tööle järgmise aasta navigatsioonihooajast. 2018. aastal renoveeris Veeteede Amet tuletorni põhjalikult. Kihnu tuletorn on tänaseni säilitanud oma algse ilme, moderniseeritud on vaid valgusseadmed.
Tuletorni koordinaadid: 58°05,82´ N 23°58,27´ E
ERMi kogu
